| Pikanõmme talukoht rajati metsa 1864. aastal Tudulinnast tulnud Jaan Pärniku poolt. Esimesed kolm aastat asuniku talud renti mõisale ei maksnud, kuna koht oli vaja üles ehitada. 1868. aastal tegi mõis Jaan Pärnikuga rendilepingu 9 aasta peale, kuid mees tõi mõisa Tudulinnast oma tuttava Madis Rubeni ja soovis koha ja rendilepingu selle nimele teha. Pärnik ise lubas parema elu peale Venemaale Samaarasse minna. Madis Ruben perega võeti Oonurme mõisa hingekirja 1869. aastal. Ei ole teada, kas kaks perekonda elasid algul koos Pikanõmmel, sest Pärnik oli veel 1871. aastal Oonurmes, kus sulane ta peksmise pärast vallakohtusse on kaevanud. Venemaale ta mõisavalitseja Ulmeri sõnul siiski läks ja elas seal erinevates kohtades. Ka olevat Ulmeri sõnul Jaan Pärnik Oonurme hingekirjast välja kirjutatud, kuid Viru-Jaagupi kihelkonna ümberarvestuslehed seda ei kinnita. 1877. aastal, kui Jaan Pärnik elas Eesti lähedal Jamburgis(Kingisepp), tuli ta tagasi Oonurme ja nõudis oma kohta tagasi. Kaebas siin kohtule, et tema olevat koha vaid ajutiselt Madis Rubenile andnud, Ruben sellega nõus ei olnud. Oonurme vallakohus Pärnikule õigust ei andnud ja Pikanõmme rentnikuks jäi Madis Ruben. Tema poeg Kaarel Ruben oli abielus Kai Nõmbergiga Aadra talust. Talu osteti mõisalt, aga kuna neil omal lapsi ei olnud, pärandati koht Kai vennapojale Eduard Johannes Nõmbergile. Eduard Johannes suri 32aastaselt 1919. aastal. Temast jäi maha tütar Magda, poeg Ernst ja naine Julie. Julie abiellus 1924. aastal Kautvere talust Aleksander Maasikuga. Uus kodu rajati Võhkasaare talusse. Vanemaks saades päris Pikanõmme põhikoha Ernst, kes võttis ka uueks perenimeks Pikanõmme. Magda abiellus Ignats Volmeriga ja neile mõõdeti talumaast osa, mis saab nimeks Tuleviku. |
|
